Thursday, April 21, 2011

10. (marli & me)

mõned vist on kursis, et mul oli kindel plaan hakata oma värske beebi peal marlisid katsetama. paljud neist mõnedest vaatasid mind kahtlustava pilguga ja rääkisid mulle lugusid vanadest aegadest ja öistest marlikeetmistest. ma tahan nüüd teile hõisata, et ehkki ma ei alustanud marlindust kohe esimesel päeval (ega kuul. ega ka teisel), siis tegelen sellega nüüd siiski! ja tänu pesumasinale on minu ööd endiselt magamise päralt (ja blogimise, tundub)!

lähemalt asjast. tahtsin väga juba kohe alguses oma imikule suurte lappidega läheneda, aga kahjuks moodustas minu imiku peps tema 2,8-kilosest sünnikaalust nii tillukese osa, et mul tekkis selline kotionutunne. ühe korra panin küll, aga siis ta nägi välja nagu paksu tagumikuga mesilane. ja tema keha võttis pikaliolekus kerge sillaasendi. kuna ma oma mahepuuvillaseid (no ma tahtsin ju kõige paremaid ju) marlisid ei raatsinud hakkima hakata, siis otsustasin natukene oodata selle asjaga. no ja siis tuli see aeg, mil tema tagumik oli marlideks valmis! ja nüüd me siin siis nostalgitseme oma lappidega ja kujutame ette, et on 80ndad, aga me oleme nii rikkad, et meil on pesumasin ja sapiseep, mis (põhimõtteliselt/enam-vähem/osaliselt) kõik plekid välja võtab. päris palju pissib üks imik, muide. ja mitte ainult :)

aga noh, ma ei saa muidugi nüüd päris nii siin hõisata, et ükski pabermähe meie uksest sisse (ega välja) ei lähe. läheb küll. põhimõtteliselt saan ma krediiti võtta ikkagi selle aja eest ainult, mil me siin kodus oleme ja niisama koos tshillime. väljas käime ikka nende normaalsete laste mähkmetega (aga me kasutame moltexeid(!) - natuke ikkagi säästame keskkonda ja peput keemiast). ja öösel magab ta ju meie juures, seega ka siis ei ole ma nii julge, et seal niimoodi marlidega lahmida. sest olenevalt asendist, marlitamise hoolsuse astmest, survest ja kõikide nende tegurite koosmõjust, võib vahetevahel ikka juhtuda, et terve pere ikka kohe TUNNEB omal NAHAL, et on aeg mähkmeid vahetada. ja linu. ja kõikide riideid. ja ükskord oleks tahtnud ka madratsit.

kuigi moltexid ei ole just mitte kõige odavamad mähkmed supermarketis, on see samas väga distsiplineeriv faktor kogu selle marlinduse juures - mida rohkem marlisid ma kasutan, seda rohkem ma ju moltexeid (ja martini raha) säästan (no ja siis muidugimuidugi loodust ju kaa)! viis krooni jälle alles (sest keegi ei õnnista ju moltexeid kampaaniahinnaga)! ja teate, on ikka ülimalt uhke tunne küll, kui see säästetud moltexite kaunt peas jälle teeb "kõll".

ja vastuseks vee- ja elektrikuluargumendile lugesin kuskilt (mitmest kohast isegi!), kus oli kaunilt arvutatud lapse mähkmeea jooksul kasutatavate pabermähkmete hulk, et see plastik ja keemia, mis jääb pampersitest keskkonda on keskkonnale kakskümmend (maimäleta tegelt mitu) korda koormavam. ja mul on kuidagi süda rohkem rahul, kui vähemalt minu imikust jääb natuke väiksem ökojälg.

Siin siis Maia osutab tõendusmatrjalile kaa.

2 comments:

Kats said...

Väga lahe! Nii ettevõtmine kui kirjatükk.
Ja nii tore oli meelde tuletada, kuidas ma ise sama koha peal olin. Kõik see moltexikaunti värk ja mesilasepepu... Ja hea tunne kui imiku ökojalajälg natuke väiksem jääb.
Kusjuures mu teine imik oli juba algusest peale marlides, esimesega alustasin ka veidi hiljem. Aga kui marlitamisega ära harjuda, siis on see nii mugav ja loomulik, et ei taha last pabermähkmesse pannagi.
Kuigi meil on ka ööuni igasugusest jalajäljest hetkel veel olulisem!

Arnika said...

Tubli jah! Mul ka üks sõbranna marlitas, nii et mina pole shokeeritud ega midagi :) A