8. (soap is in the air)

ma teen selle lavendliseebipostituse ära siis lõpuks. see on juba mitu päeva tahtnud tulla. rasedus, nimelt, näppis mu mingit haistmismeelepunkti ja nüüd ma olen juba aasta olnud sõltuvuses Nurme lavendliseebist. ja see ei ole mitte nii, et oi kui hea lõhn sellel seebil on, nii meeldiv on käsi pesta. see on pigem nii, et ma tahan KOGU AEG dushi alla, kui ma seda lõhna tunnen ja tahaks nii, et ühes käes on see pesemiseseep ja teises käes on teine lavendliseep, mida ma saaksin samal ajal süüa. sest see on niii hea lõhnaga seep, lihtsalt. no ja nüüd ma siin olen nagu mingi dzhanki. käin ja pesen käsi pidevalt, nii et käenahk on kare. sest vesi on kare. aga seep on pehme. ja hell. ja joovastava lõhnaga. eriti siis, kui ta puutub kokku sellise kuumemat sorti sooja veega, mida käsi veel vaevu kannatab. ja mul on tõsine plaan osta kõik kapid seda seepi täis, et end elu lõpuni kindlustada, juhuks, kui nad selle tootmisest äkki mingil kujuteldamatul põhjusel loobuma peaksid kunagi. tegelt tahaks omale lavendliseebist maja üldse. ma pole veel martiniga rääkinud.