13. (aiai, enam ei ole mai)

juuniii! suviii!

ma natuke kirjutan, sest tegelt mulle ju meeldib. aga kui lasen selle kirjutamiseotsa käest, siis kuidagi aina kaugemale ta eest ära läheb. ja siis lõpuks peab juba kohutavalt pingutama, et ta jälle kätte saada. tundub, et vist õnnestus saada nüüd.

Maia magab juba teist tundi vist. tal oli eile raske päev - rütm oli sassis ja ta ei teadnud ise ka enam, millal peaks magama ja millal sööma. nii me seal siis tunde järgi elasime - vahepeal muudkui sõime ja sis jälle magasime. olime nimelt Martini vanemate juures terve pika nädalalõpu praktiliselt. ja sealne rütm on ikka nats teistsugune kui siin kodus. koer ka magab praegu. ja ma pean ütlema, et ma isegi hea meelega magaks tegelt :). üldiselt on nii, et kui ma ikka Maiaga koos teist hommikuund ei maga, siis olen õhtuks üsna sooda peast. ja kui ma siis kell üheksa, peale Maia magamaminekut (või pigem -panekut) otsustan, et eiei, ma tahan ikka "oma aega" kaa veel ja lähen ise alles peale südaööd magama, siis olen ma järgmisel päeval veel soodam. doominovärk.

Maia nüüd ju roomab ja vingerdab kurjalt, sest käpuli veel ei oska ja ei saa, aga hullult tahaks. ja siis tuleb temast välja selliseid hääli, mida ürgnaised tegid, ma kujutan ette, kui mees jahilt liiga hilja koju tuli. või kui nad sünnitasid, võibolla. aga siis, kui ta ikka on vahepeal leppinud sellega, et roomata on ka tore, siis ta käib köögis koerakaussi katsumas, et kas on ikka vesi sees (on küll, selgub tihti külma dushina) - see on niimoodi postamendi otsas ja seda on tore upitades katsuda. ja siis ta käib päris tihti ka koera katsumas, et kas on ikka elu sees (on küll). siis ta käib laua all peidus ja kikkpoksib seal oma retrojonnipunni (otse Venemaalt). ja esikus käib sahtliga mängimas ja (15-minutiliste settidena). igal pool käib. päris tore, ma pean ütlema - selline mobiilne laps! nüüd siis ootame, millal ta istuma hakkab. hästi kifta ikka, kui on laps - kogu aeg on midagi oodata. ma mäletan, kui ma ootasin, et ta hakkaks naeratama ja siis keerama ja roomama ja millal saan talle kaalikat keeta ja. nüüd siis ootame istumist. ja käputamist (suht imelik sõna, mu meelest, aga paraku ütleb see seda, mida vaja).

ja peale selle ootame ka kaugeid külalisi igasugustelt maadelt, et veeta nendega üks meeldiv juulikuu!